Nii on õppereis Samsösse alanud. Siin on pidev aruandlus reisi ajal vastupidises kronoloogilises järjekorras, nii et kõige värskemad märkmed on esikohal.
2023-04-28 09:40
Järgmine peatus eilsel Samsö ringkäigul oli kommunaalametis. Siin rääkis Michael sellest, kuidas vald paigaldas päikesepaneelid ja on nüüd vallaameti jaoks elektriga täiesti isemajandav ning et neil on nüüd valla koduteenuse tarbeks 20 elektriautot, mida laetakse päikeseelektriga. Elektriautode tutvustamine polnud lihtne, kuna saarel puudusid teenindusvõimalused. Kuid autoparki kiiresti üles ehitades oli autosid piisavalt, et töökojaga autofirma saaks automüügi ja koolitada töötajaid elektriautode hooldamiseks ja varuosade laoseisu kogumiseks. See tähendab, et sõidukeid saab saarel nii osta/liisida kui ka hooldada.
Vallaameti kõrval asub üks saare jalgpalliväljakutest. Siin on suudetud loobuda kunstväetiste kasutamisest, istutades ca 15% pinnast eriti tõhusa lämmastikku siduva ristikuga. Veelgi enam, joogivee asemel vesi puhastatud heitveega. Muu toitaine saadakse pressitud merevetikatest, mida levitatakse varakevadel jahedal ajal. Pressitud merevetikas on pruunikas ja neelab tõhusalt päikesevalgusest soojust ning tõstab mulla temperatuuri nii, et muru kasvuperiood pikeneb. Sama süsteemi kasutatakse ka lähedal asuval golfiväljakul, kus neil on ka lambaid karjatada, et karedat väljakul maas hoida.
Järgmine peatus oli samasuguse miniküttejaama juures, mida vaatasime Samsö põhjaosas. Küttejaamade erinevus seisneb selles, et sellel küttejaamal pole vee eelsoojendamiseks päikesekollektorisüsteemi ja seda köetakse ainult põhuga. Põhu energiasisaldus/ühiku kaal on ligikaudu kolmandiku õliga võrreldes, kuid see maksab õliga võrreldes vaid kuuendiku ja see tähendab, et kütusekulu on õliga võrreldes vaid kolmandik. See elektrijaam varustab kaugküttega kinnistuid 3 km raadiuses.
Ka siin olete koondanud tankid. Seal on kaks tükki, mis kokku sisaldavad 800 kbm. Nendest piisab kaugkütte tagamiseks umbes 2 päevaks rikke korral. Talvel kulub ööpäevas umbes 25-30 põhupalli ja suvel umbes 18-20 palli, mil suur osa kaugküttest kulub sooja vee soojendamiseks.
Edasi-tagasi reisi viimane peatus oli Balleni gästhamnis. Sinna on paigaldatud päikesepatarei installatsioon, mis varustab külalissadamat päikeseenergiaga. Sadamas on 360 erinevat pistikupesa, mida saab üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Sadamas on külastajatel võimalus rentida ka elektriautot või elektrijalgratast, mida laetakse objektist tuleva päikeseelektriga. Kõik sadamas asuvad hooned on samuti elektriga varustatud rajatisest. Tehast on täiendatud kolme akuga akusüsteemiga, et tarbimist ühtlustada, et üleliigset tootmist akudes kokku hoida ja nendelt õhtutelt ja öödelt, mil päikeseelektri tootmist ei toimu. Kogu rajatis on automatiseeritud ja seda juhib arvutisüsteem. Elektrit sooviv paadikülaline laadib telefoni alla äpi ja skannib asukoha pistikupesa QR-koodi ning maksab internetis kaardiga, misjärel vooluvõrk aktiveerub. Samamoodi toimib ka elektriautode ja -rataste rent. Üüri tasumisel on auto/ratas lukust lahti. Pärast elektrijuhtme lahtiühendamist saab auto/jalgratta käivitada ja ära sõita. Lühim rendiaeg on 30 minutit ja maksab auto puhul 60 Taani krooni ja jalgratta puhul 10 Taani krooni.
2023-04-27 22:30
Tänases programmis oli Samsö ringreis koos b
külastage põnevaid ajaloolisi kohti, nagu viikingikanalid, kõrgused ja kalapüügikogukonnad, aga ka palju huvitavaidenergia- ja keskkonnarajatised. Suur osa sellest, mida nägime, on teatatud piltidega.
Läksime bussiga EA-st ja esimene peatus von liftetriskikoht, kuhu viikingid ehitasid kanali otse läbi Samisö kitsaim koht (vt pilti). Siin onr mees docillustreeris seda stiliseeritud viikingilaevaga ja näitas kanali külgi toetavat tammepuust servakingitust.
Teekond jätkus mööda piirkonda, mis on jääajast saadik puutumatu, välja arvatud karjatamine. Siin on näha, kuidas jää sulav jää tasasele tasandikule kivimeid maha jättis. Maa on madal ja merelähedane. Piirkonnas on aeg-ajalt üleujutusi. Täna karjatavad piirkonnas lambaid.
Nüüd läheneme esimesele päris õppekäikude asukohale. See oli väike kohalik kaugküttejaam. See varustab mõlemat küla nrrrby ja Mårup kaugküttega. Siin on nad otsustanud kasutada päikesesoojuse ja puiduhakke kombinatsiooni. Rajatis koosneb stor päikesetermopark koos hakkepuiduga köetava küttekatlaga. Tagavaraks on õliküttel töötav katel. Soojuse salvestamiseks ja koondamise tekitamiseks hoitakse soojendatud vett 350 kbm isoleeritud mahutis. Päikesekollektorid soojendavad ringlevat vett suvel 40-50 kraadi ja talvel umbes 20 kraadi võrra. Kaugsüsteemis tagasivooluvesi on umbes 40 kraadise temperatuuriga ja eelsoojendub suitsugaasidega soojusvahetis umbes 60 kraadini. See tähendab, et puuküttel töötav katel soojendab vaid kaugküttevett umbes 60 kraadilt 80 kraadini. Suvel pikka aega ei köeta katelt rohkem kui lühikest aega iga päev.
Rajatis on suures osas heeliumt automaatne. Tavaline järelevalve vaatab kord nädalas küünarteid häire korral. Om kui ilmneb tõsine tööhäire, mahutist piisab 2-3 päevaks, et külad kaugküttega töös hoida, enne kui tuleb varusüsteemi käivitada. Seda ei saa aga ilma varutäheta tehakulub umbes kuue tunni pärast, et mitte tühjendada akumulatsioonipaaki kuumusest ja säilitada originaal.
Bussireis jätkus põhja poole Samsö kõrgeimasse punkti, mis kannab nime Norrbybjerg. Siin on litet monument koos külastuskohaga. See on ehitatud 1920ndatel ja renoveeritud 2013. Siin on näha üks olemasolevatest avamere tuuleparkidest. Norrbybejerg on ka hästi külastatud turismikoht, kust avaneb suurepärane vaade Samsö ümbrusele.
Järgmisena tehti peatus Norrbys, kus EL on oma keskuse liigitanud EL-i üheks vanimaks säilinud hoonestusalaks. Kogu küla tuum on kaitstud ja seda ei tohi muuta. Külakeskus koosneb osaliselt rookatusega või ilma üleulatuvate kivikatusega telliskivimajadest. Keset vana küla asub tiik, mis toimis ka tuletõrjetiigina.
Majad on renoveerimisel veel tänagi. Rookatus kestab lõunaküljel umbes 40-50 aastat ja põhjaküljel umbes 80-100 aastat. On ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud rookatuste renoveerimisele. Kulu ajas on võrreldav kivikatustega.
Täpsemalt tänastest kogemustest tuleb homme.
2023-04-26 20:30
Peale lõunat toimus töötuba, mida juhtis EA tegevjuht Sören Hermansen. Teemaks oli "Energiasaare põhjuse tabamine". Sören alustas REI projekti ja mõne selle järgneva arendusprojekti tutvustamisega.
REI
REI-s töötati välja juhend "Siin", kuidas protsessi läbi viia.
Aluseks on ingliskeelne kontseptsioon “Commonites = Commons + Community”
Kujutage ette laeva, mis liigub edasi. Tegevus on mootor, mis viib laeva edasi. Samal ajal tekib palju kõrvalmõjusid lainetuslainete, külgturbulentsiga vees ning tagasivooluga ahtris ja propelleri vooluga laeva taga. Kõik need kõrvalmõjud sisaldavad energiat, mida tuleks ära kasutada. Hästi toimiv ühiskond saab ära kasutada ettevõtte sarnaseid kõrvalmõjusid, nt ettevõtte teenindus ja hooldus, kinnisvarafirmad eluaseme jaoks, toidu-, rõivapoed jne ettevõttega tegelevale personalile jne. Siin see on oluline on näha kõrvaltoimeid ja omada häid meetodeid nende kasutamiseks.
Keel ja vestlus on olulised.
Inimene eksisteerib keeles, vestluses, lugudes ja narratiivis.
Inimesed kujundavad oma maailma sõnade, vestluste ja tegevustega.
Organisatsioonid on vestluste võrgustikud tegevusele pühendumisest.
EA juhtis projekti energiaühistu kaudu, mis viis läbi projekti energiatarbimise ja heitkoguste vähendamiseks, vahetades üksikud õli- ja kivisöeküttel töötavad soojusjaamad kaugkütte vastu. Liitunud leibkonnad maksid 100 Rootsi krooni majapidamise kohta + jooksvad tegevuskulud, intressid ja amortisatsioon. Ühistu sai odava laenu, sest vald käendas laenu. Kaasatud oli 85% leibkondadest. Investeering tasuti ja amortiseeriti 10 aastaga. Tänapäeval on neil majapidamistel ainult jooksvad tegevuskulud, mis on tunduvalt väiksemad kui oma tehase puhul.
Kaks lähenemist
- Meil on plaan ja me tahame seda teha. Sa saad valmis kontseptsiooni oma nägu.
- Meil on probleem ja otsime, kuidas seda parandada. Arvame, et see võib olla lahendus. Saate ettepaneku
Väljakutse
Ajalooliselt on Samsö jagatud mitmeks kihelkonnaks, mille kirikud on pärit keskajast, umbes 1100. sajandist, ning tänapäevani valitsevad nende piirkondade vahel sotsiaalsed ja murdelised erinevused, mis on tekitanud raskusi ühtsuse ja konsensuse loomisel. See on olnud üks projekti väljakutseid.
Kokkuvõte
Võim ilma armastuseta on karm ja halastamatu
Armastus ilma võimuta on sentimentaalne
Oluline on luua töörühmad, et kõik saaksid kaasa rääkida. Oluline on projekti esitleda, et kõik saaksid sellest midagi.
Jätkusuutlik ja jõuline ühiskond peab jagama lokaalsust, tegevusi ja mentaliteeti!
Vision Samsö 2.0, muuhulgas fossiilivaba, roheliselt isemajandav ja
200% energiavarustus.
Peegeldus
Sellele järgnes vestlus, kus osalejad istusid ringis ja jagasid mõtteid Söreni ettekande kohta.
Projekti arutelu
Seejärel tutvustas Alexis projektiprogrammi, mida Green Islandi sekretariaat haldab. Järgnesid küsimused ja arutelu selle kohta, kuidas projekti koostada ja sõnastada. Eetris kõlasid erinevad projektiideed.
Päeva tegevused lõppesid ühise õhtusöögiga Köpmansgårdeni restoranis. Eelroaks pakuti kivist hammustatud kalamari, pearoaks tursafilee ja magustoiduks panacotta rabarberikompoti ja kohvi/teega soovijatele.
2023-04-26 13:00
Peale briifingut EA-s külastati lähedal asuvat põllumajandusettevõtet, mis tootis samuti elektrit nii päikesepatareide kui tuuleenergiaga. Ettevõttes olid anguse lehmad ning lisaks heinale ja jõusöödale kasvatati ka rapsi ja läätsi.
Ettevõttel olid laudas ja masinahallis päikesepatareid ning koostootmisjaam. Tootmine on eelkõige enda vajadusteks. Samas ei ole nad praegu huvitatud biogaasi tootmisest ega elektri salvestamise rajatistesse investeerimisest. Selle asemel töötate tootmist kontrolli all, et saaksite müüa ülejääki, kui hind on kõrge. Külastasime tuulikut, mis tootis omal ajal ca 800-10 m/s tuuletugevusel ca 12 kW. Elektrijaam toodab ca 280 MW/aastas.
2023-04-26 12:10
Päev algas Samsö Energiaakadeemias (EA) don Michael ja Alexis räägitud EA ärist. Töö EA-s algas 1990. aastatel "Samsø taastuvenergia saare projektiga" (REI). See projekt on nüüdseks välja töötatud ja seda juhib praegu EA umbes 10 arendusprojekti, osaliselt energiatootmise ja osaliselt säästva sotsiaalse arengu kohta väikesaarte kogukondades.
Oluline aspekt on jätkusuutliku ühiskonna loomine, luues kohaliku elanikkonna osaluse. See on osutunud eduteguriks. Palju tööd tehakse kohalike poliitikute kaasamiseks ja kohtumiste korraldamiseks, kus kohalikud inimesed saavad osaleda ja mõjutada ning olla kursis ja kaasatud. Selle töö tegemiseks on välja töötatud juhend.
Nad teevad muuhulgas koostööd Samsö Energiga, mis haldab Samsös elektrijaotust. Paljud tootmisüksused kuuluvad kaasomanikena väikestele põllumajandusettevõtetele või eraisikutele. Need rajatised tarnivad võrku Samsö Energi kaudu ja osaomanikud saavad oma aktsiatelt dividende.
Samsö on ainuke lehmMmun Taanis, kus keskmine vanus langeb, kuna noored pered meelitavad saarele välja kolima. REI on sellele kaasa aidanud. Mõned projekti tulemused on, et püütakse aidata noori peresid, kus üks on saanud tööd, et ka teine saaks tööd. Samuti on madala üüriga üüripindu neile, kes soovivad väljakolimist proovida. Nemad saavad seal esialgu rentida ja vaadata, kas Samsölifet sobib.
Projekti teine tulemus on tervishoid. Samsös haiglat ei ole, kuid parvlaevaterminali juures on mandriga 15-minutiline praamiühendus (autodeta) ühistranspordiga, et saada muuhulgas arstiabi Aarhusis. Haiglaga tehakse koostööd, et hooldusajad sünkroniseeritakse praami marsruudiga, et saaks hommikul minna ja pärast hooldusvisiiti pärast lõunat taas kodus olla.
2015. aastal võeti kasutusele gaasi jõul töötav parvlaev transpordiks mandrile läänes Århusist veidi lõuna pool asuvasse Hou linna. Parvlaev töötab vedela biogaasiga. Esialgu peate gaasi importima Rotterdamist, kuid Samsös biogaasi tootmiseks on arendusprojekt olemas. Idasuunaliseks sidepidamiseks ehitati Ballenisse täiesti uus sadam, mis suutis lühendada reisiaega ja vähendada vääveldioksiidi heitkoguseid 20%. Elektriparvlaevaliiklus võetakse sellel liinil kasutusele 2025. aastaks, et heitkoguseid täielikult vähendada. Eeldatakse ehitada kaks elektrilist parvlaeva, mis võtavad 120 autot, võrreldes praeguse parvlaevaga, mis võtab vastu 160 autot. Samuti loodetakse luua otsetee läänes asuvasse Aarhusi. See on kaks korda pikem kui marsruudil Hou. Kõik parvlaevad peavad töötama taastuvkütustega. Valitsus plaanib Samsö kaudu sillaühendust Kalundborgi ja Hou vahel. Samsöl ei suhtuta sellesse positiivselt, osalt keskkonnakaitselistel põhjustel, aga ka seetõttu, et saarekogukond muutub sillaühenduse olemasolul hullemaks.
EA tegeleb muuhulgas ka energianõustamisega. Nad korraldavad erinevaid koolitusi, nagu see, ja võtavad vastu palju delegatsioone saartelt üle Euroopa. Neid külastab igal aastal tuhandeid külastajaid. EA osaleb ka EL-i programmi Green Island sekretariaadis.
2023-04-25 23:15
Kord Samsös ootasid meid Alexis jt ja sõidutati Købmangårdeni, kus me ööbime ja sööme nii hommiku- kui õhtusööki. Kuna osalesime vaid 10 inimest, siis said kõik ühekohalistesse tubadesse majutada. Købmangården on paksude porikiviseinte ja rookatusega vana maja.
Siin joonistatmeid kostitati armsa Taani Rootsi lauaga vorstiroogade, juustude, erinevate spelta köögiviljade, viinamarjade ja oliividega. Selle kõrvale pakuti erinevaid kohalikke õllesid ja veine. Grupp oli uudishimulik ja Alexis pidi vastama paljudele küsimustele, enne kui tal oli aeg koju minna. Rühm jätkas arutelu ja valis mõistlikult hilise õhtu. Homme ootavad tõelised seiklused.
2023-04-25 19:05
Seal läks vi õlgrd parvlaevaga Samsösse. Praamireis kestis poolteist tundi ja õhtusöök ppäridavõeti pardale. Projekt pakkus õhtusööki ja jäi vaid toidu valimine. Alkohoolsed joogid pidid kõik kinni maksma. Pardal toimus palju huvitavaid ja meeldivaid vestlusi.
2023-04-25 16:50
Päeva jooksul on kõik osalejad individuaalselt Ma-le sõitnudlmö eller Kastrup. Peale pikka edasi-tagasi sõitmist saime lõpuks 10 huvilist, kellel oli võimalus reisile kaasa tulla. A Bme korjasime nende alla ja nüüd lahkume kella 1 paikum minuga reisimad buss Kaluni juurdedborg.
Rahastab Euroopa Liit. Esitatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega esinda Euroopa Liidu ega Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) ametlikku seisukohta. Ei Euroopa Liit ega EACEA ei võta nende eest vastutust.