Pühapäeval, 12. novembril kell 12.00
Viimane, kuid mitte vähem oluline, peeti pidulik sügiskoosolek ise enne, kui Hasselös viibimine lõppes ühise lõunasöögiga hostelis. Lotten kuulutas koosoleku avatuks ja valiti koosoleku juhatajaks ning Joar sekretäriks. Koosolek otsustas, et liikmemaksud jäävad muutmata. Sten-Åke andis aru sekretariaadist "Puhas energia ELi saartele" ja ESIN. ESIN on Euroopa väikesaarte mittetulundusühing, mille ülesandeks on töötada EL-i nimel, et rahuldada väikesaarte vajadusi. Kõige tähtsam on tagada artikli 174 hea täitmine. SekretariaatPuhas energia ELi saartele“ toetab saartel fossiilvabale energiavarustusele ülemineku projekte. SRF on taotlenud energia muundamise projekti. Neli saart hõlmavad Holmön, Visingsö, Ven ja Vinön. Kui taotlus rahuldatakse, koostatakse ümberehituskavad. 29. novembril on digiõpe. Juhatus mõistab, et töö töörühmades toimub mittetulunduslikul põhimõttel ega pruugi seetõttu olla nii aktiivne. Juhatus teeb ettepaneku võtta projektipõhiselt tööle keegi, kes saab töörühmas keskenduda mis tahes teemale. Juhatus teeb ettepaneku töörühmadele edasi töötada, kuid otsustab probleemi prioriteediks seada ja saab projekti töötajalt abi, et probleemiga aktiivselt tegeleda. 2024. aasta tegevuskava prioriteedid on püüda saada 2024. aastal Saarestiku parlament ja lõbureis. Ettepanek on külastada Blekinges asuvat Aspöst. SRF ei saa selle reisi eest tasuda, kuid soovijad kannavad oma kulud ise. Saarteuuringute teadusvõrgustik (SNIR), mida juhib Södertöni ülikool koostöös SRF-i ja SIKO-ga, pidas oma esimese teaduskonverentsi 2024. aasta oktoobris Holmönis. Loe edasi. Järgmine konverents toimub aasta pärast läänerannikul. Nüüd on uus graafiline profiil, mis on draivi peal. Nüüd on aeg sõnastada sstrateegia aastateks 2025–2027. Juhatus võtab seisukohtade ja kommentaaride kogumiseks ühendust liikmesühendustega. Aastakoosolek toimub digitaalselt 18. veebruaril. Esinduskoosolek 2024 toimub 18.-20. Otsustati luua uus töörühm, mille juhiks on Catrin. Kui oled huvitatud osalemisest, siis registreeru Catrin. Seejärel lõpetati pidulik sügisene üldkoosolek. Lotten tänas kõiki esinduskoosolekul osalenuid ning soovis kõigile turvalist ja turvalist koduteed.
Pühapäeval, 12. novembril kell 10.00
Pühapäev algas maitsva hommikusöögiga, enne kui kohtumine jätkus Joariga, kes tutvustas digitaalselt SRF-i draivi ja digitaalsete platvormide tööd. Ta läbis sukeldumise, veebisaidi, Facebooki, Instagrami, LinkedIni ja Whatsapi. Joar korraldab hiljem novembris koolituse Google Drive'i kohta. Sellele järgnesid erinevate töörühmade aruanded.
Eva rääkis, et paljud võrgustikku kuulunud koolid on kadunud ja paljud koolid suletakse. Birgitta rääkis aruandest "Koolid kogu riigis Bilansiaruanne #10 2023". See on "Hela Sweden ska leva" avaldatud aruannete seeria. Aruandes on palju statistikat kooli arengu ja koolide sulgemisel tekkivate tagajärgede kohta. Koolide arv kasvab linnades, kuid suletakse maapiirkondades. Märgitakse ka, et populaarsemad on väiksemad koolid, kuid kogu riigis on suund suuremate koolide poole. Enamasti on selle põhjuseks majandus. Samuti on olemas diagrammid ja tabelid, mis illustreerivad vahemaad eri tüüpi koolide ja asukohtadeni, samuti kulusid erinevat tüüpi koolide ja asukohtade kohta.
Anna-Karin rääkis tööst saarestiku põllumeeste rühmas. Nad töötavad selle nimel, et koguda nooremaid inimesi, et muu hulgas õppida tundma erinevaid toetusvorme. Samuti on olemas grupp, kes kogub enne uut programmiperioodi infot, et näha, kuidas erinevaid toetusi parimal moel kasutada saab. Vaadeldakse ja arvutatakse välja, millised on eri Rootsi paikades viljelus- ja loomakasvatustingimused ning kuidas saab toetusi ratsionaalselt ja tõhusalt jagada. Näib, et nende tingimuste erinevustest ELi abi andmist otsustavale organile on raske edastada.
Kjell rääkis kalapüügirühma värskeimast tööst. Gruppi kuuluvad esindajad Smålandist, Stockholmist, Norrbottenist, Blekingest ja Västkustenist. Peamiselt toimub pelaagiline püük Österjörnis, kalalahes ja Botnia mere lõunaosas. Jõeforelli kudemisbiomass on alates 70. aastatest vähenenud poole võrra. Ka stömmingu keskmine suurus on vähenenud. Rühm töötab erinevate ametiasutuste vastu suunamiste ja meedia vahendusel. Samuti jälgitakse erinevaid võrdlusrühmi EL-is. Üks tõstatatud probleem on kahendpüügi litsentside raskus. Määrust on vaja selleks, et saaks toimuda põlvkonnavahetus. Teine on tööstuslik traalpüük. Nad töötavad selle nimel, et viia see rannikust 12 nm kaugusele ja tundlikes piirkondades püügis katkestada. Kvoote on langetatud striimerite ja muude liikide jaoks. Üks projekt, mida järgitakse, on rannakarbi kasvandus Hasselös, Dalarös ja Kalmaris.
Lena ja Lena rääkisid praamigrupi tööst. Nad kohtuvad regulaarselt Rootsi transpordiametiga. Siiski arvab grupp, et Rootsi transpordiametis ei juhtu palju. Seetõttu on nad hiljuti kohtunud Riksdagi liikluskomiteega, et see küsimus tõstatada. Vastavalt EL lepingule 174 tuleb erilist tähelepanu pöörata haavatavatele maapiirkondadele, kuid kes vastutab Rootsis lepingu täitmise eest? Rootsi transpordiameti eesmärk on olla 2045. aastaks kliimaneutraalne. Tema otsuste puhul ei nõuta konsultatsiooni ega sotsiaalkulude analüüsi. Rootsi Transpordiameti funktsionaalsed nõuded avalikele parvlaevaliinidele ei laiene asutamislepingu 174 nõuetele. Kohtumisel transpordikomiteega sai rühm selgelt aru komitee vastutusalast ning sai tutvustada SRF-i ja meie tegevust ja tingimusi, mis valitsevad saartel riigi eri osades. Rühm tutvustas konkreetseid tingimusi, mis valitsevad teatud valitud parvlaevaliinidel riigi erinevates kohtades, sh Holmön, Vinön, Aspö jne. Elava saarestiku jaoks peab olema alaline elukoht. Rahvastik vananeb ja kuidas see tulevikus välja näeb. Valitsus esitab riikliku taristuplaani 2024. aastal. Kas maismaaühenduseta saarte kohta saab midagi? Rühm kaalub nüüd, kuidas edasi.
Olle rääkis meile veidi Sustainability Groupi projektist "Saarte energia ja keskkonna säästev infrastruktuur". Projekt hõlmas Smasö Energiaakadeemia külastust, et saada rohkem teavet nende töö ja tehtu kohta. Osalemiseks oli rahastatud 30 osalejat. Eelmise kevadise reisil osales vaid 10 inimest, mis tähendas, et raha jäi üle. Seetõttu taotlesime projekti aja pikendamist, mis ka rahuldati, ja saime oktoobri alguses korraldada uue reisi Samsösse. Kevadreisi üksikasjalik kirjeldus on saadaval SRF-i kodulehel.
Nille rääkis projektist, mis tehti, kus temaga koos filmiti. Film kannab nime "Nille på Rindsö". Kõik on oodatud filmi vaatama.
Laupäeval, 11. novembril kell 23.00
Õhtul pakuti imelist õhtusööki, mille eelroaks oli lõhetartar ja pearoaks metskitse ning magustoit šokolaadikoogist ja panacottast. Kokkuvõtteks toimus konkurss, kus oli oluline vastata küsimustele, mis põhinevad muusikal kui juhendil/vihjel. Üks hetk oli see, et võistkonnal osaleja pidi kuulama kõrvaklappidest laulu ja proovima seda lugu erineval viisil, kuid ilma sõnadeta illustreerida, et meeskonnakaaslased saaksid laulu ära arvata.
Laupäeval 11. novembril kell 17:00 Peale lõunasööki toimus Hasselö ja Sladö ringreis neljarattalistega. Vaata pilte.
Ringkäigule järgnes kohvipaus ning seejärel pidid liikmesühingud kolme pildi abil jutustama oma suurimast väljakutsest, mille kallal tahaksid töötada ja mille üle uhked on. Gräsöl on nad kalanduse teemaga tegelenud ja töö väikesesse brošüüri kokku pannud. Holmön peab suurimaks väljakutseks talveeelset parvlaevaliiklust ning soovib tegeleda saare eluasemeküsimusega ning tunneb uhkust oma kontaktide üle vallaga. På Vinön on uhke oma poe ja restorani üle, mis on nüüdsest avatud aastaringselt. Visingsö väljakutseteks on sadamad, jalg- ja jalgrattatee sadamasse, rahvastikuarendus ja parvlaevaliini peamine operaator. Hasselöl on suurim väljakutse üksi olemine2024. aastast munitsipaalvõimu all olevad sorteeritud jäätmefraktsioonid on valmis 2027. aastaks. Nüüd teevad nad koostööd FNI-ga saarestikus ja jätkavad tööd ohutusküsimustega Esmaabi, alarmid, CPR, tulekaitse. Jälgige lairibaühenduse laienemist, tugevdage turismimajandust püsielanikele jätkusuutlike tingimuste kaudu ja looge saarestikule omaseid kultuuriobjekte. SIKO suur väljakutse on see, et ala hõlmab 6 valda, kus saarestik on igast vallast väiksem osa. Oluline teema on kooliteema, kus see näeb erinevates omavalitsustes erinevalt välja. Prioriteetsed küsimused hõlmavad otsedemokraatia suurendamist kohaliku kaasotsustamisega, saarestiku küsimuste paremat koordineerimist (maakonna juhatus, piirkond ja omavalitsused), elamumajandust saarestikus, jätkusuutlikkust, sealhulgas kalapüüki. Nad on uhked projektide üle, mida liikmesühingud veavad. BSRi suur väljakutse on hoida oma rannikut koos ja saada parem kontakt rannikuäärsete liikmesühingutega. Hõlmab 9 valda, 2 omavalitsusliitu ja ühte piirkonda. Soovid töötada sidepidamisega parvlaevade ja bussidega ning levitada teadmisi tingimuste kohta piirkonnale ja ametiasutustele ning töötada SRF-i töörühmades. Oleme uhked, et transpordikomisjoni koosolekute aruanded jõudsid kiiresti paljude inimesteni. Kahe nädala jooksul oli Facebooki kaudu jõutud üle 12 000 inimeseni. Venil on inimesed uhked, et elavad saarel ja on murdnud rahvastiku vähenemise trendi. Kooliküsimus on probleem, millega te töötate. Östergötland on tegemas uut algust saarestikuprobleemidega. Seal on palju saari ja vähe inimesi ning teil pole looduslikku kohtumispaika. Mõjutatud on mitu omavalitsust ja kooliteema on oluline. Mõeldakse ka SOT-punktidele. Paljusid saari kasutatakse põllumajanduses, sealhulgas karjatamisel. Enne õhtusöögieelset pausi oli aega ka digiviktoriiniks.
Laupäeval 11. novembril kell 12
Hommik algas hommikusöögiga hostelis. Kohtumine toimus Hasselö misjonimajas. Lotte alustas kõigi tervitamisega. Maria rääkis lühidalt töörühmast, kuhu ta oli kutsutud.Lotteni sissejuhatus puudutas vajadust olla ühiskonnas nähtavad, mitte ainult juhatuse töös. Igaüks saab kaasa lüüa ja aidata kaasa sellele, et SRF-i ühiskonnas märgataks. Malin Ohlsson ja Anna Karlin rääkisid Östergötlandi ja Põhja-Smålandi saarestikunõukogust, kuhu kuuluvad Norrköping, Söderköping, Valdemarsvik, Mönsterås, Oskarshamn ja muud Östergötlandi piirkonna omavalitsused. Üha vähem valivad elamise maismaaühenduseta saartel ja 57% on üle 65 aasta vanad. 30 aastat tagasi elas saartel umbes 630 inimest. Tänapäeval aga suureneb osalise tööajaga majutus. Archipelago Council on mitteametlik foorum. Eesmärk on olla ühine jõud. Eile lisaks avalikkuse esindajatele hulk mittetulundusühinguid. Nad tegelevad ranniku ja saarestiku arenguprogrammi läbivaatamisega.
Läbivaatamine keskendub jätkusuutlikkuse küsimustele, digiteerimisele ja laste vaatenurkadele. Arvamusi kogutakse saarestiku nõukogude kaudu, kus küsitakse arvamust saarestiku erinevatelt tegijatelt ning olulised teemad koondatakse erinevatesse teemadesse, et näha, millele keskenduda peetakse kõige olulisemaks. Nad on väljastanud ka küsitluse külastajatele ja elanikele. Vastuseid laekus 277, millest 78% olid täiskohaga/osaajaga elanikud. Olulised asjad, mis esile tõsteti, olid rahulikkus, keskkond, meri, saarestik. Vajadused hõlmasid paremaid ühendusi. Samuti vaatate, kelle vastutus lasub. Piirkond: tervishoid ja ühistransport, eelnev riigi infrastruktuur, omavalitsuste füüsiline planeerimine, kool, omsog, munitsipaalinfrastruktuur. Ettevõtlus Mittetulunduslik kommertsteenus, ehitus sotsiaalne tegevus. Arenguprogramm peab selgitama omandisuhteid ja vastutuse jaotust ning koosnema kolmest osast: strateegia, planeerimisdokumendid ja koostööleping. Mõte on selles, et programmi saab vastu võtta 2024. aasta sügisel. Tugevus on koguneda ja rääkida saarestikust ja dselle eritingimused. Näete aga, et volikogu mandaat on veidi ebaselge. Sageli kerkivad esile järgmised küsimused: kalapüük, tulekahjude ja õnnetuste ennetamine, kaubandus ja avalik teenus. Käimas on Leader projekt. Seperdate majasid, kus saate rohkem koostööd teha. Saarestiku parlament 2024. aasta mais. Kuidas kaasata avalikud osalejad? Seejärel jätkus kohtumine grupitööga, kus küsiti, millised on meie suurimad väljakutsed ja kuidas nendega toime tulla. Olulised teemad, mis kerkisid, olid kommunikatsioonid, eluase, vesi/kanalisatsioon, ettevõtlus, rahvaarvu suurendamine. Rühmade aruandluse ajal rühmitati tekkinud küsimused SRF-i 8 üldise eesmärgi järgi. Mõned küsimused jõudsid SRF-i eesmärgi 1 alla. Mõned küsimused jõudsid ka eesmärkidesse 4 ja 5. Oluline aspekt on see, et loodus ja keskkond, mis on hotellinduse jaoks oluline tegur, on oluline leida tasakaal. keskkonna ja looduse kasutamisel nii, et see oleks säästlik ja keskkonda ei kahjustataks. Kohvipausi ajal rääkis Maria Missionshuseti ajaloost (kus koosolek peeti). Maja on ehitatud 1860. aastatel ja täitis Hasselö usutegevuses olulist funktsiooni. Misjonitegevus oli aktiivne ja toimus Rootsi kiriku sees, kuid viimastel aastakümnetel on see vaibunud ja hoone hakkas lagunema, muuhulgas vajus katus järjest sisse. 2010. aastal üritati erinevate rahaliste panustega hoonet päästa ja 2013. aastal renoveeriti hoone. Tänapäeval kasutatakse maja erinevate koosolekute läbiviimiseks. Anna-Karin rääkis "Pärimusteadmiste programminõukogus" töörühmast, kuhu ta kuulub. Oluline teema, mida nad arutavad, on põllumajandus ja kalapüük. Enne lõunat rääkis Lennart meile Sladöst, mis on Hasselö kõige lõunapoolsem osa.
Reedel, 10. novembril kell 23.00
Pimedas jõudsime paadiga Bella Hasselösse. Maria ja Lina tulid meile kai ääres vastu ja juhatasid meid erinevatesse ööbimispaikadesse. Transport toimus neljarattalistega. Kell 19 serveeriti hostelis õhtusööki. See oli maitsev kalahautis lõhe ja ahvenaga, mida maitsestati muuhulgas safraniga. Maria rääkis meile natuke Hasselöst ja Linast hostelit ja saarel asuvat hübriidpoodi pidavast firmast. Õhtu jätkus koosolemisega, kus saime teistega rääkida ja arutleda elust ja selle väljakutsetest erinevates saarestikupiirkondades.
Reedel 10. novembril kell 15
Sel nädalavahetusel 2023-11-10-12 on SRF-i iga-aastane esindajatekogu koosolek. Sel aastal hoiame på Hasselö väljaspool Västerviki. Nagu tavaliselt, viidatakse koosolekule siin SRF-i veebisaidil teates, mida pidevalt uuendatakse postitustega vastupidises kronoloogilises järjekorras.
Alla osalejad reisisid erineval viisil erinevatest kohtades riigis. Ise käisin lennu ja Vy Bus4Youga väikese vahepeatusega Norrköpingis. Meid majutatakse Hasselö hostelisse. Viimane tee Hasselösse on paadiga.